Kuigi Tšehhi sisepoliitiline olukord on keeruline, on olukord sellest hoolimata parem kui naaberriikides. Seda pole märkamata jätnud ka investorid.
- Tšehhi naftatööstus. Foto: EPA
Tšehhi president teatas sel nädalal, et ta on peaministriga erimeelsuste lahendamiseks nõus isegi Kalašnikovi kasutama. Tšehhi rahandusminister on miljardär, kes ei näe mingit probleemi selles, et ta on kontrollimas nii riigi keemiatööstust kui ka meediat. Kommunistid, kes tahavad, et Tšehhi NATOst välja astuks, on praegu riigis populaarsuselt kolmas partei. Tundub uskumatuna, aga kui võrrelda seda olukorda Tšehhi naaberriikidega, näitab see stabiilsust, kirjutab Bloomberg.
10,5 miljoni elanikuga Tšehhi on erinevalt oma naabritest Ungarist ja Poolast, kus võimul on populistlikud parteid, kujunenud investoritele heaks paigaks. Investorite kindlustunne on suisa nii kõrge, et vaid neli riiki - Jaapan, Saksamaa, Šveits ja Holland - võivad nautida 10aastase tähtajaga laenule veelgi madalamat intressi.
Tšehhi liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal ehk samal ajal kui Eesti. Selle aja jooksul on Tšehhi majandus kahekordistunud, töötuse määr on Euroopa Liidu liikmesriikidest üks madalamaid, Tšehhi kroon on samuti tugevnenud: ühe euro eest saab 20 krooni.
Nomura Plc ökonomist Peter Attard Montalto lausus, et Tšehhi poliitikud on suhtunud välisinvestoritesse austusega ning tervitanud välisinvesteeringuid sõbralikumalt kui teised riigid. „Investoritel on tekkinud Tšehhi institutsioonidesse ning seaduse ülimuslikkusesse suur usaldus,“ lisas ta.
Tšehhi majanduskasv on Euroopa Liidu liikmesriikidest kolmandal kohal. Kolmandas kvartalis kasvas Tšehhi majandus 4,7 protsenti. See, võrreldes üha väheneva eelarvedefitsiidiga, meelitab kapitali.
Probleemsed naabrid
Tšehhi seisukohast tundub, et probleemsete naabrite omamine tasub end ära. Tšehhi 10aastaste riiklike võlakirjade tootlus kukkus teisipäeval 0,63 protsendile, Poolas on sama näitaja 3,13 protsenti, Ungaris 3,54 protsenti.
Poola turud kukkusid pärast seda, kui Standard & Poor’s otsustas 15. jaanuaril riigi krediidireitingut kärpida. Põhjuseks toodi Poola keerukas sisepoliitiline olukord ning kohtute ning meedia sõltumatuse vähenemise oht.
Tšehhi olukord on mõnevõrra teistsugune. Prahat külastab aastas umbes kuus miljonit inimest aastas, Tšehhi on per capita üks suuremaid autotootjaid maailmas. Samas on Franz Kafka kodumaal kujunemas välja väga veider poliitiline olukord.
Oligarhi oht
Praegune Tšehhi valitsus on võimul olnud kaks aastat, mis on riigi jaoks keskmisest enam. Küll aga on omavahel jõutud tülli minna, põhjuseks maksupoliitika, tähtsaimad kulutused ning võimalik eurole üleminek. 26. jaanuaril kuulutasid Tšehhi ajalehed, et president Milos Zeman olevat olukorra lahendamiseks pakkunud välja üsna eriskummalise variandi: „Ebademokraatlik lahendus oleks kasutada Kalašnikovi“. Zemani pressiesindaja ütles hiljem, et Zemani kommentaari näol oli tegu "hüperbooliga".
Koalitsiooni üks liidreid on Andrej Babis, Tšehhi rikkuselt teine inimene, kelle varanduse väärtuseks peetakse 2,2 miljardit dollarit. Aastal 2011 asutas Babis partei nimega ANO (tähendab tšehhi keeles „jah“). Pärast suuri kulutusi valimistele sai ANO 2013. aasta valimistel teise koha ning Babis rahandusministri ametipositsiooni.
Babis on Tsehhi poliitikas tekitanud küllaltki palju segadust. Näiteks väldib ta peaminister Sobotkat, kes on korduvalt Babisele öelnud, et too oma osalused keemiafirmades ning metsa- ja toiduainetööstusettevõtetes maha müüks. Vähe sellest, Babisele kuulub ka riigi kaks suuremat päevalehte.
Seetõttu on Tšehhis räägitud ka võimalikust oligarhide võimust. „See on mõnes mõttes ohtlik, kui riigi üks suurema poliitilise võimuga isikuid omab ka meediaimpeeriumit,“ lausus endise presidendi Vaclav Haveli nõunik Jiri Pehe. „See on koht, kus demokraatia seisab silmitsi oligarhide võimuga,“ lisas ta.
Babis on naljatamisi öelnud, et parlamendiprotseduurid on liialt aeganõudvad ning ta laseks hea meelega pooled ametnikud lahti, et otsuseid kiiremini ellu viia. Isegi kui nii, on investorid väitnud, et hoolimata Babise taustast on ta teinud palju tööd selle nimel, et eelarvedefitsiiti vähendada ning tahab, et riigis ei kehtestataks ettevõtete tulumaksu.
Koalitsioonil on õnnestunud pensione tõsta ning on nõustunud ehitama rohkem kiirteid. Samal ajal on Tšehhi riigivõlg 41 protsenti SKPst ehk vähem kui Euroopa Liidu liikmesriikidel keskmiselt. OECD andmeil võib Tšehhi eelarve küll lähikümnendeid sattuda vananeva elanikkonna tõttu surve alla.
See investoreid aga ei heiduta. Kuigi Tšehhis on valitsuskabineti vahetusi olnud omajagu, on just majandustulemused need, mis loevad, märkis Union Investment Privatfonds GmbH fondihaldur Dmitri Barinov.
„Võrreldes Poola ja Ungariga on Tšehhi majanduskasv seotud Saksamaaga,“ lausus Barinov, kes ütles, et riik on investorite jaoks hea ning stabiilne, ent siiski veidi igavavõitu.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.